Märkab ja tunneb ära grupi arengus toimuvaid muutusi, reageerib olukorrale õpiprotsessi toetaval viisil.
Professionaalse psühholoogina mõistan, kuidas areneb rühm ning märkan rühmas toimuvaid protsesse, jälgides osalejate verbaalseid ja mitteverbaalseid ilminguid.
Rühma arendamiseks on vaja aega, mina aga korraldan põhiliselt lühikoolitust (8 tundi). Kuid sõltumata koolituse kestusest võivad mõned rühmaprotsessid mõjutada koolitust ning nõuavad minupoolset tähelepanu.
Koolituse alguses on minu ülesandeks luua rühmas sõbralik õhhkond ja häälestada osalejad ühisele tööle. Selleks korraldan kindlasti “tutvumise” (palun igaühte endast veidi rääkida) ja püüan aktiveerida osalejate vahelist suhtlust: annan ülesande väikestes rühmades või paarides midagi läbi arutada. Kehtestan reeglid.
Juhtub, et rühmas tekivad treeningus osalejate vahel konfliktolukorrad. Ma ei karda rühmas tekkivaid konflikte, mistõttu ei hoidu nendest kõrvale, vaid töötan nendega.
- Näide praktikast. Loengul rikkus üks osalejatest reegleid: viskas sageli mittesisulisi repliike ja vastas telefonikõnedele. Minu palvetele lülitada telefon välja, reageeris loiult. Ning järjekordse telefonikne ajal tegi teine osaleja valjult märkuse, misjärel algas konflikt. Kuna sellel koolitusel rääkisin isiksuse temperamentidest, iseloomudest, eripäradest, õnnestus mul antud konflikti näitel rääkida erinevate inimeste reageerimisviisidest ühele ja samale olukorrale. Lisasin veidi huumorit, meenutasin rühma reegleid, mille tulemusel pooled leppisid omavahel ära. Antud koolitusel asendas see olukord ühe planeeritust harjutusest.
Koolituse protsessis pean tähtsaks hoida rühma töövõimet heal tasemel. Mistõttu jälgin tähelepanelikult osalejate käitumist ja seisundit ning seda, mis neid segab.
Püüan mistahes rühmas tekkiva probleemse olukorra üle kanda “ülesandesse”: arutada läbi ja koos leida sellele lahendus.
Koolituse lõpus annan rühma töö kohta kindlasti tagasisidet. Heaks näitajaks on minu jaoks see, kui rühm on ühte koondunud, kui ei taheta üksteisest lahkuda.
