Selgitab eelnevalt välja ja analüüsib konkreetse õpperühma õpi- ja erivajadusi ning nendest lähtuvalt seab eesmärgid ja õpiväljundid ning planeerib koolituse sisu (vt lisa 2 Kutsestandardis kasutatud terminid).

Reeglina korraldan koolitust koolitusfirmade tellimusel, nendelt saan ka alginfo: loengu või treeningu teema, tundide arvu, rühma koosseisu, koolitamise põhieesmärgi ja oodatavad tulemused.

Seejärel võtan kindlasti telefoni või e-posti teel ühendust tellijafirma juhtkonnaga ning täpsustan rühma eesmärke, ülesandeid ja eripärasid. Eelistan isiklikku vestlust, kuna see võimaldab kiiremini ja täpsemalt saada vajalikku infot.

Kuna mul tuleb töötada konkreetsete inimestega, pean väga tähtsaks aegsasti teada nende konkreetseid koolitusvajadusi ja -ootuseid. Selleks saadan läbi õppekeskuse igale osalejale ankeedi.Tulevaste õppurite vastuste analüüsi põhjal korrigeerin märgitud koolitusteema raames ka eesmärgid.

  • Nii selgus selle aasta septembris toimunud, kooli direktoritele mõeldud “Emotsionaalse läbipõlemise sündroomi profülaktika” treeningu planeerimisel, et sihtrühma jaoks on uueks ja põhiliseks pingeallikaks COVID-19 seotud olukord. Mõistsin, et selle teema läbivaatamiseta ei ole treeningul tehtav töö efektiivne, mistõttu lisasin treeningu programmi täiendava mooduli “COVID-19 seotud ärevuse alandamine
  • Konfliktide lahendamise treeningute planeerimisel meditsiiniõdedele, näitas sihtrühma vajaduste analüüs, et enamus osalejatest on esmajärjekorras huvitatud emotsionaalse pinge maandamise kogemuste saamises. Selle eesmärgi saavutamiseks tõhustasin moodulit “Emotsioonide juhtimine konfliktolukordades” praktiliste harjutustega ja kavandasin selle treeningu algusesse. Minu kogemus näitab, et väga tähtis on rahuldada treeningus osalejate vahetut vajadust – see kutsub esile usalduse pedagoogi vastu ja motiveerib edasiseks koolituseks.

Juhul, kui tulevastel osalejatel on keeruline sõnastada konkreetseid ootuseid, planeerin eesmärkide selgitamisega seotud tööd korraldada koolituse alguses.