Koostab koolitusprogrammi ja planeerib oma tegevuse, lähtudes õppekavast (selle olemasolul).
Töö uue õppeprogrammiga toimub mitmes etapis:
- koolitamise idee tekkimine ja selle nõudluse analüüs (milles on praegu konkreetne vajadus? kellel?);
- teemakohase kirjanduse analüüs (mida veel peaksin teadma, et olla selles teemas maksimaalselt kompetentne?);
- koolitusturul olevate pakkumiste uurimine (kas taoline koolitus on olemas? mille poolest hakkab minu programm teistest erinema?);
- programmi koostamine (mida hakkan õpetama? milliseid eesmärke ja tulemusi tahan saavutada, milliste meetoditega?);
- tulemuste testimine (aprobeerimine) ja analüüs (mis õnnestus, mida võiks teha paremini?);
- programmi korrigeerimine
Programm „Emotsionaalse läbipõlemise sündroomi profülaktika“ on üks esimesi koolitusprogramme, mille töötasin välja täiskasvanute koolitamiseks.
Koolitusidee tekkis umbes 15 aastat tagasi minu patsientide kliiniliste juhtude vaatluste ja analüüsi tulemusel.
Kliinikus töötades pöörasin psühholoogiliste kokkuvõtete tegemisel tähelepanu sellele, et väga paljudel inimestel on tugev emotsionaalne pinge just tööga seotult. Üldistanud praktilise töökogemuse emotsionaalse läbipõlemise sündroomiga ja analüüsinud kirjandust, koostasin õppeprogrammi ja korraldasin meditsiiniõdedele enda juures kliinikus esimese koolituse. Ajapikku tekkis nõudlus antud koolitusteema vastu ka teistes asutustes.
Viimase 10 aasta vältel korraldasin erinevatele sihtrühmadele enam kui 20 selleteemalist treeningut. Aastatega ei ole programm oma aktuaalsust kaotanud ja selle järgi on endiselt nõudlus. Programmi tuli mitmeid kordi korrigeerida, arvestades uute meetodite ilmumist ja saadud tagasiside analüüsi.
Leian, et minu programmi eristavaks omapäraks ja tugevaks küljeks on erksalt väljendunud praktiline suunitlus. Kuna minu treeningu põhieesmärgiks on emotsionaalse pinge alandamine, planeerin ka suuremal arvul praktilisi ülesandeid. 24-st õppetunnist on 9 tundi eraldatud loengutele ja 15 praktikale.