Valib sobivad hindamismeetodid ja lähtudes kavandatud eesmärkidest analüüsib õppeprotsessi.
Koolitusprotsessi analüüsides vastan enda põhiküsimustele:
- Kas saavutasin kõiki kavandatud eesmärke?
- Kas mahtusin planeeritud aega?
- Kas valitud õppematerjal vastab programmi eesmärkidele ja rühma eripäradele?
- Kuidas töötavad valitud metoodikad, ülesanded?
- Kas tehtud muudatused andsid ka mingit efekti? (juhul, kui korrigeerisin programmi).
Nendele küsimustele vastamiseks toimin järgnevalt:
- Analüüsin oma vaatluseid osalejate reaktsioone ja seisundit (huvi, aktiivsus, lülitatus, väsimus, mõistmatus jm.) ning enda seisundit (kas esinesid raskused? Millega esile kutsutud? Kuidas olukorraga toime tulin?) hinnates
- Analüüsin vahepealset ja kokkuvõtlikku tagasisidet (õppurite kirjalikud vastused ja arvamused lõppringil).
- Analüüsin teooria tundmisega seotud mängutesti tulemusi („Kliinilise psühholoogia“ ja „Gerontoloogia“ kursustele).
Analüüsi tulemusi kasutan oma edasises töös:
- Vajadusel korrigeerin programmi (muudan praktilisi ülesandeid, töö järjekorda, lisan vajalikku teoreetilist infot)
- Muude koolitusprogrammide koostamisel ja korraldamisel arvestan konkreetse sihtrühma (õpetajad, tugiisikud, meditsiiniõed) eripärade kohta saadud kogemust ja teadmiseid.
- Töötan analüüsi tulemusel ilmnenud isiklike probleemidega (arutan olukorda kolleegidega või läbin supervisiooni).
Analüüsi järgselt ei karda teha programmi erinevaid muudatusi. Vaadates läbi erinevatel aastatel ühel ja samal teemal korraldatud koolituste programme ja materjale näen, kuidas areneb minu programm ja kuidas arenen mina, kui pedagoog.
Töötades selle eneseanalüüsi kallal ning peale suhtlemist kolleegidega mõistsin, et praktiliselt ei kasuta tagasiside analüüsi kvantitatiivseid meetodeid ja tulemuste esitamise graafilisi võtteid. Antud teema äratas minus huvi ning otsustasin enda jaoks uue andmetöötlusmeetodi ka selgeks õppida. Edaspidi saan seda kasutada tulemuste aruanneteks ning võrdleva analüüsi korraldamiseks.
